Inglise keeles on sõnad "beg" ja "plead" mõlemad seotud palumisega, aga neil on oluline erinevus tähenduses ja kontekstis. "Beg" viitab tavaliselt meeleheitlikule ja alandlikule palvele, sageli midagi väga olulist saamiseks. See on intensiivsem ja võib sisaldada ka teatud survet avaldamist. "Plead" aga viitab pigem emotsionaalsele ja veenvale palvele, sageli õigluse või kaastunde saamiseks. See on formaalsem ja rõhutab rohkem argumentide ja emotsioonide esitamist.

Näiteks: "I beg you to help me!" (Ma palun sind meeleheitlikult, et sa mulle aitaksid!) "He pleaded not guilty." (Ta väitis, et ta pole süüdi.)

"Beg" kasutamine osutab sageli suurele meeleheitele ja vajadusele abi järele. Mõtle näiteks kodutule inimesele, kes tänaval raha palub: "He begged for money." (Ta palus raha meeleheitlikult). "Plead" kasutatakse aga tihti kohtus või ametlikes olukordades, kus inimene püüab oma seisukohta selgitada ja kaastundeabi saada: "She pleaded with the judge for mercy." (Ta palus kohtunikult halastust).

Teine oluline erinevus on ka sõnade intensiivsus. "Beg" on märkimisväärselt intensiivsem kui "plead". Kui sa "begid", siis oled oma palves äärmiselt meeleheitel. Kui sa "pleadid", siis esitad oma argumendid viisil, mis loodab veenmist ja kaastunnet.

Näide: "She begged her mother to let her go to the party." (Ta palus meeleheitlikult emalt, et too laseks tal peole minna.) "The lawyer pleaded his client's case before the jury." (Advokaat kaitses oma kliendi asja žürii ees).

Lausete ülesehitus võib ka erineda. "Beg" võetakse sageli kasutusele fraasiga "beg + infiniitiv" (beg to do something), samas kui "plead" võib olla järgnev "plead + ettepaneku" (plead for something/somebody).

Happy learning!