Inglise keeles on kaks sõna, mis kirjeldavad nutmist: cry ja weep. Kuigi mõlemad tähendavad pisarate valamist, on nende vahel siiski oluline erinevus. Cry on üldisem ja igapäevane sõna, mida kasutatakse nii õnneliku kui ka kurva nutmise kohta. Weep aga on formaalsem ja dramaatilisem, viidates tavaliselt sügavale emotsioonile, nagu kurbus, kahetsus või valu. Weep annab nutmisele ka suurema intensiivsuse ja kestvuse.

Näiteks, kui laps kukub ja lööb põlve, siis ütleme, et ta cries (laps nutab). "The baby cried because she was hungry" (Beebi nuttis, sest ta oli näljane). Kui aga räägime tragöödiast ja leinast, siis sobib paremini sõna weep. Näiteks: "She wept silently at her grandmother's funeral" (Ta nuttis vaikselt vanaema matustel). Pange tähele, et eesti keeles võime mõlemat juhust tõlkida lihtsalt sõnaga "nuttis", aga inglise keeles toob õige sõna valik kaasa nüansseerituma tähenduse.

Teine oluline erinevus on sõnade konnotatsioon. Cry on neutraalsema tähendusega, samas kui weep kannab endas sageli dramaatilisemat ja intensiivsemat emotsiooni. Mõelge sellele: "He cried tears of joy" (Ta nuttis rõõmust) vs "She wept bitter tears of despair" (Ta valas kibedaid meeleheitepisaraid). Esimene näide on tavaline, teine aga emotsionaalselt laetud.

Siin on veel mõned näited, et erinevust paremini mõista:

• "The child cried when his ice cream fell on the floor." (Laps nuttis, kui tema jäätis maha kukkus.)
• "The mourners wept at the graveside." (Leinajad nuttisid haual.)
• "I cried when I heard the good news." (Ma nuttsin, kui kuulsin häid uudiseid.)
• "He wept uncontrollably after the accident." (Ta nuttis kontrollimatult pärast õnnetust.)

Happy learning!