Ingliskeelsed sõnad "hear" ja "listen" mõlemad puudutavad kuulmist, aga neil on oluline semantiline erinevus. "Hear" viitab passiivsele kuulmisele – heli jõuab sinu kõrvadeni, sa ei pruugi sellele tingimata tähelepanu pöörata. "Listen" aga tähendab aktiivset kuulamist, kus sa teadlikult püüad heli või kõnet mõista ja sellele reageerida. Teisisõnu, sa kuuled asju, aga sa kuulad neile tähelepanu pööramiseks.

Näiteks: I hear a bird singing. (Ma kuulen lindu laulmas.) Selles lauses on kuulmine passiivne – lind laulab ja mina kuulen seda. Aga: I listen to music every day. (Ma kuulan iga päev muusikat.) Siin on kuulamine aktiivne tegevus – ma valin muusika kuulamise ja pööran sellele tähelepanu.

Teine näide: I heard a loud bang. (Ma kuulsin valju pauku.) See on jällegi passiivne kuulmine – pauk juhtus ja mina kuulsin seda. Võrdluseks: I listened to the teacher carefully. (Ma kuulasin õpetajat tähelepanelikult.) Selles lauses on kuulamine teadlik ja eesmärgipärane tegevus.

Veel üks oluline erinevus on see, et "listen" kasutatakse sageli koos prepositsiooniga "to", näiteks "listen to the radio" (kuulata raadiot). "Hear" aga kasutatakse harvemini prepositsioonidega.

Mõned lisanäited:

• I can hear you perfectly. (Ma kuulen sind suurepäraselt.) – Passiivne kuulmine.
• Please listen to my instructions. (Palun kuula mu juhiseid.) – Aktiivne kuulamine.
• I heard a rumour. (Ma kuulsin kuulujuttu.) – Passiivne kuulmine.
• I listened to the whole story with great interest. (Ma kuulasin kogu lugu suure huviga.) – Aktiivne kuulamine.

Happy learning!