Inglise keeles on kaks sõna, "owner" ja "proprietor", mis mõlemad tähendavad omanikku, aga nende vahel on oluline erinevus. "Owner" on üldisem sõna, mis viitab kellelegi, kellele midagi kuulub. See võib olla mis tahes asi – maja, auto, lemmikloom või isegi ettevõte. "Proprietor", seevastu, viitab tavaliselt äriettevõtte omanikule, eriti väikese või keskmise suurusega ettevõtte omanikule, kes ise ka ettevõttes aktiivselt töötab. See rõhutab omaniku aktiivset osalemist ettevõtte igapäevases tegevuses.

Näide: "He is the owner of a new car." (Ta on uue auto omanik.) "She is the proprietor of a small bakery." (Ta on väikese pagaritöökoja omanik.) Näete, et teises lauses annab "proprietor" kohe rohkem infot – see viitab sellele, et naine ei ole lihtsalt automaatne omanik, vaid ta on aktiivselt seotud pagaritöökoja toimimisega.

Teine oluline nüanss on see, et "proprietor" kõlab veidi formaalsemalt kui "owner". Sõna "owner" sobib igapäevases kõnes kasutamiseks erinevate asjade omaniku kohta, samas kui "proprietor" sobib paremini ametlikumas kontekstis või ettevõtte kirjeldamisel.

Näide: "The owner of the dog let it off its leash." (Koera omanik lasi selle rihmast lahti.) "The proprietor of the hotel personally greeted each guest." (Hotell omanik tervitas isiklikult iga külalist.) Esimeses lauses on "owner" täiesti sobilik, teises lauses aga kõlab "proprietor" elegantsemalt ja annab rohkem infot omaniku aktiivsest rollist.

Seega, kuigi mõlemad sõnad viitavad omanikule, on "proprietor" spetsiifilisem ja viitab tavaliselt äriettevõtte aktiivsele omanikule. "Owner" on üldisem ja sobib igapäevaseks kasutamiseks.

Happy learning!